Mädanik – probleem bioplastidega

Mis on bioplast? Euroopa Bioplastika (Euroopa bioplastitööstuse huve esindav ühing) jaoks on bioplastika selline plast, mis võib olla biolagunev, biopõhine või omada mõlemat omadust. Bioplastide hindamisel on siiski oluline eristada taaskasutatavust, biolagundatavust ja kompostimist, mis on kolm peamist protsessi, mis mõjutavad oluliselt nende keskkonnamõju:

Ringlussevõetavus: ringlussevõetavaid materjale saab tootmistsüklis uuesti kasutada uute toodete loomiseks. See vähendab vajadust esmaste ressursside järele ja vähendab prügilasse ladestatavate jäätmete hulka. Mõned bioplastid on kavandatud nii, et neid saab integreerida traditsiooniliste plastide olemasolevatesse ringlussevõtusüsteemidesse, mis muudab nende elutsükli jätkusuutlikumaks.

Biolagunevus: biolagunev materjal võib laguneda looduslikult mikroorganismide, näiteks bakterite ja seente poolt, muutudes veeks, süsinikdioksiidiks ja biomassiks. Oluline on märkida, et bioplastide biolagundatavus võib suuresti sõltuda keskkonnatingimustest, näiteks temperatuurist ja niiskusest, ning see võib võtta kaua aega.

Kompostimine: Kompostimine on teatud tüüpi biolagundamine, mis toimub kontrollitud tingimustes (näiteks tööstuslikus kompostimisrajatises) ja mille käigus tekib kompost, mis on toitaineterikas mullaparandusaine. Komposteeritavad bioplastid on spetsiaalselt kavandatud lagunema sellistes tingimustes suhteliselt kiiresti.

Need erinevused on võtmetähtsusega, et mõista, kuidas bioplastijäätmeid kõige paremini käidelda ja nende ökoloogilist potentsiaali maksimeerida.