Plasti võib leida kõikjal, alates toidupakenditest kuni majapidamistarbedeni. Kuid paljud ei tea, et plastid sisaldavad keemilisi lisandeid, mis parandavad selliseid omadusi nagu paindlikkus, vastupidavus ja leegikindlus. Ainuüksi plastpakendites leidub üle 4000 kemikaali. Kuigi need lisaained pakuvad eeliseid kõikidele plastist esemetele, kujutavad mõned neist endast terviseriske, mida ei tohiks tähelepanuta jätta.
Need keemilised lisandid on ained, mida segatakse plastidesse, et kohandada nende funktsionaalsust ja parandada toimivust. Levinumad on plastifikaatorid (paindlikkuse suurendamiseks), leegikindlad ained (tulekindluse suurendamiseks) ja stabilisaatorid (vastupidavuse suurendamiseks). Kuigi need on plasti tootmisel lahutamatu osa, tekitab muret nende sattumine keskkonda või nende mõju inimeste tervisele.
Plastilisandid võivad plastide lagunemisel sattuda toiduainetele, jookidele või õhku. Mikroplastid, mis tekivad plasti lagunemisel, kannavad sageli neid lisaaineid endaga kaasa, mis suurendab veelgi inimeste kokkupuudet neelamise või sissehingamise teel. Kõik inimesed, kuid eriti imikud ja lapsed, on plastikpakendis toodetega pikaajalise kokkupuute tõttu saastumise suhtes haavatavad.
On olemas teatavad levinud lisaained, mis on seotud kahjuliku mõjuga tervisele. Ftalaate, mis on kemikaalid, mis muudavad plasti pehmeks ja paindlikuks ning mida kasutatakse laialdaselt plastifikaatoritena, on seostatud sisesekretsioonihäiretega, mis mõjutavad hormonaalset tasakaalu ja võivad kaasa aidata reproduktiivsete probleemide tekkimisele. Samuti on leegiaeglustid ja bisfenoolid (nagu bisfenool A – BPA) seotud arengu-, reproduktiivsete ja neuroloogiliste probleemidega. Regulaarne kokkupuude nende lisaainetega tekitab muret nende pikaajalise mõju pärast tervisele.
Selle tulemusel tuleks tõsta ülemaailmset teadlikkust nendest riskidest, mis viib regulatiivsete muudatuste tegemiseni, et piirata või keelata teatavad lisaained. Näiteks on Euroopa Liit alates 2011. aastast keelanud teatavate ftalaatide kasutamise mänguasjades ja toiduga kokkupuutuvates materjalides.[1]. Seega on oluline jätkata teadusuuringuid ja regulatiivseid reforme, et muuta plasti kasutamine ohutumaks, sundides tööstusharusid võtma kasutusele minimaalsete terviseriskidega alternatiive.
Kokkuvõtteks, kuna plastid jäävad tänapäeva elu lahutamatuks osaks, on oluline mõista keemiliste lisaainete mõju tervisele. Teadlikkus ja propageerimine ohutumate alternatiivide kasuks võib viia tervislikumate valikute tegemiseni ja lõppkokkuvõttes kahjuliku kokkupuute vähenemiseni. Teadlikud tarbijad ja ranged eeskirjad on võtmetähtsusega nende varjatud riskide käsitlemisel, rahvatervise kaitsmisel ja turvalisema ringmajanduse edendamisel.
Lisateavet plastis sisalduvate keemiliste lisaainete kohta leiate RESCUE platvormilt: https://rescue.erasmus.site/courses/module-2-effects-of-plastic-use-on-human-health/lessons/subtopic-2-chemical-additives/.
[1] https://echa.europa.eu/hot-topics/phthalates#:~:text=Since%20July%202011%2C%20all%20phthalates,toys%20and%20components%20of%20toys.&text=Old%20plastic%20items%20can%20still,longer%20allowed%20to%20be%20used.