Plasttoodete nõuetekohasel märgistamisel on oluline roll selles, et anda tarbijatele võimalus teha teadlikke ja keskkonnasõbralikke otsuseid. Plastid liigitatakse seitsmesse erinevasse kategooriasse: Polüetüleentereftalaat (PET), suure tihedusega polüetüleen (HDPE), madala tihedusega polüetüleen (LDPE), vinüül/polüvinüülkloriid (PVC), polüpropüleen (PP), polüstüreen (PS) ja koondkategooria MUUD, mis hõlmab mitmesuguseid muid plastikuid (Özkan, 2015). Need klassifikatsioonid, mis on sageli esitatud nummerdatud sümbolitena toodete pakenditel, annavad tarbijatele olulist teavet selle kohta, millise plastiga nad on tegu, samuti selle ringlussevõetavuse kohta. Ilma selge märgistamiseta jäävad tarbijad sageli teadmatusse, mis viib ebaõige kõrvaldamise või ringlussevõtu praktikani, mis võib süvendada keskkonnareostust ja jäätmekäitlusprobleeme.
Kui plastid on täpselt märgistatud, siis on tõenäolisem, et tarbijad kõrvaldavad need õigesti, mis aitab kaasa ringlussevõtule ja vähendab ringlussevoolu sattuvate mittekasutatavate materjalide hulka. Näiteks PET ja HDPE on enamikus ringlussevõtukohtades laialdaselt vastuvõetavad, samas kui muud plastid, näiteks PVC ja PS, ei pruugi olla nii kergesti ringlussevõetavad. Selge eristamine etikettidel muudab inimestele lihtsamaks ringlussevõetavate materjalide eraldamise ringlussevõtuks mittekasutatavatest materjalidest, mis vähendab saastumist ringlussevõtukohtades. Lisaks püüavad tarbijad üha enam viia oma ostud kooskõlla keskkonnasõbralike tavadega ning nõuetekohane märgistus võimaldab neil teha säästvamaid valikuid, eelistades tooteid, milles kasutatakse taaskasutatavaid või vähem kahjulikke materjale.
Märgistamine aitab ka suurendada teadlikkust igapäevastes toodetes sisalduvatest erinevatest plastitüüpidest, julgustades tarbijaid ümber mõtlema oma plastikasutuse üle. Kuna tarbijad saavad rohkem teavet eri liiki plastide keskkonnamõjude kohta, võivad nad suurendada nõudlust toodete järele, milles kasutatakse säästvamaid materjale. See omakorda survestab tootjaid uuendusi tegema ja võtma kasutusele keskkonnasõbralikumaid alternatiive. Seega ei ole nõuetekohane märgistamine mitte ainult kõrvaldamise vahend, vaid omamoodi samm edasi vastutustundlikuma tarbimise suunas, mis on ülemaailmse plastijäätmekriisi lahendamisel kriitiline tegur.
Selles blogiartiklis kasutatud ressursid:
Özkan K., Semih E., Şahin I., İdil I. (2015). Plastijäätmete uus liigitusskeem, mis põhineb ringlussevõtu märgistel. https://www.sciencedirect.com/science/article/abs/pii/S0956053X14004528.
Lisateavet plastide märgistamise mõju kohta leiate RESCUE platvormilt: https://rescue.erasmus.site/courses/module-5-labelling-of-plastic-materials/.