Alateema 1: Plastikust Euroopa?

Alustame kõvade andmetega. Keskmine ülemaailmne plastitarbimine on 45 kg inimese kohta aastas, kusjuures Lääne-Euroopas on see 136 kg inimese kohta aastas (Plastics Insight, 2016). 2020. aastal toodeti maailmas 367 miljonit tonni plasti, millest 55 miljonit tonni toodeti Euroopas, mis moodustab 15% maailma plastitoodangust (Material Economics, 2021). Plastide tootmise dünaamika meie mandril hakkab aeglustuma. 2017. aastal toodeti Euroopas 64,4 miljonit tonni, mis on 9,5 miljonit tonni vähem kui 2020. aastal. Ülemaailmselt peatus kasvutempo samuti ajutiselt 2020. aastal. Numbrid räägivad enda eest.

Negatiivse keskkonnamõju tõttu võttis Euroopa Parlament 2019. aasta märtsi lõpus vastu direktiivi, millega keelatakse plastist valmistatud ühekordselt kasutatavate toodete müük Euroopa Liidus (Euroopa Komisjon, allikas). ELi ühekordselt kasutatavat plasti käsitleva direktiivi kaudu piiratakse Euroopa Liidus muu hulgas selliste plasttoodete nagu toidupakendite, joogitopside, plastist söögiriistade, taldrikutele, kõrrede, niiskete pühkijate, hügieenisidemete ja filtreeritud tubakatoodete tootmist ja kasutamist. Need tooted tuleb asendada biolagunevate alternatiividega. Biolagunevad plastid on uuendusliku molekulaarstruktuuriga plastid, mida bakterid suudavad teatud keskkonnatingimustes oma kasutusaja lõpus lagundada. Kõik biopõhised plastid ei ole biolagunevad, samas kui mõned fossiilsetest kütustest valmistatud plastid on seda (allikas).  Lisaks sellele on alates 2025. aastast plastkorgid ja -kaaned turul lubatud ainult siis, kui need on püsivalt pudelite ja mahutite külge kinnitatud. Alates 2025. aastast peavad kõik plastpudelid olema valmistatud vähemalt 25 protsendi ulatuses ringlussevõetud materjalidest ja alates 2030. aastast 30 protsendi ulatuses (Euroopa Komisjon, 2021, allikas).

allikas

Plastide prügilasse ladestamise keelustamine on suur väljakutse mõnede ELi liikmesriikide jaoks, eriti nende jaoks, kus ELi jäätmedirektiivide rakendamine on märkimisväärselt hilinenud ja probleemne ning kus peamine jäätmete kõrvaldamise meetod on prügilasse ladestamine, nagu Hispaania (23 079 929 m³ prügilasse ladestatud jäätmeid), Prantsusmaa (17 811 966 m³ prügilasse ladestatud jäätmeid), Itaalia (16 304 852 m³ prügilasse ladestatud jäätmeid) ja Poola (10 034 746 m³ prügilasse ladestatud jäätmeid) (allikas). Kõige olulisemad üritused Euroopa keskkonnaseisundi üle peetava arutelu kontekstis on IdentiPlast konverentsid, mis on osa PlasticsEurope’i korraldatavast Euroopa programmist (allikas).

Nende eesmärk on suurendada plastijäätmete taaskasutamist ja viia nende ladestamisest prügilates loobumiseni. Neid on korraldatud alates 1997. aastast, algselt Brüsselis ja alates 2010. aastast ka teistes Euroopa pealinnades. Viinis toimunud IdentiPlast-konverentsi “Plastijäätmed suletud ringluse majanduses” teemaks oli kogemuste vahetamine Euroopa ja Euroopa-väliste riikide, sealhulgas USA, Jaapani ja Türgi vahel, et parandada ja tõhustada plastijäätmete käitlemist, eriti riikides, kus jäätmekäitlus on ebaefektiivne (allikas).