Peamine teema

Viimase 70 aasta jooksul on meie sõltuvus plastikust äärmiselt suur ja saavutanud jätkusuutmatu taseme. Vaatamata plastiku liigse kasutamisega seotud kahjulikele ja negatiivsetele tunnustatud mõjudele, jätkub selle tootmine ja tarbimine, kuigi plastikut ei kõrvaldata ega taaskasutata veel korralikult. Plastikreostuse kogus on viimastel aastakümnetel jõudnud üle 400 miljoni tonni ning see on vastuvõetamatu nii inimeste tervisele kui ka konkreetsemalt taimestikule ja loomastikule. Plastik reostab elupaiku ja looduskeskkonda, vähendab ökosüsteemi võimet kohaneda kliimamuutustega ning mõjutab toiduainete tootmist ja inimeste heaolu.

Joonis 1 – Allikas: theroundup.org – Plastistatistika (2022).

Plastikreostus on termin, millega tähistatakse kõiki neid jäätmeid, mis ei jõua prügikastidesse või korralikesse prügilatesse, vaid satuvad pigem keskkonda. Plastijäätmete hulka kuuluvad pudelid, konteinerid, kotid, karbid, pakendid ja kõik muud esemed, mis satuvad jõgedesse, ookeanidesse, metsadesse või parkidesse. Plastikreostus on inimtegevuse tulemus, kuid inimesed ei mõista täielikult, mil määral plast kahjustab ja kahjustab meid ümbritsevat taimestikku ja loomastikku. On hinnatud, et igal aastal satub meie looduslikesse ökosüsteemidesse üle 12 miljoni tonni plasti, kuid see on vaid ligikaudne hinnang, sest täpset kogust on võimatu kindlaks teha, eriti kui arvestada ka mikroplasti.

Joonis 2 – Allikas: Encyclopædia Britannica.

Suurim probleem on see, et plastik ei lagune nagu teised materjalid, see ei lagune bioloogiliselt, vaid laguneb kõigepealt paljudeks 5 millimeetri pikkusteks pisikesteks tükkideks, mida nimetatakse mikroplastiks, ja need omakorda lagunevad nanoosakesteks, mille suurus on väiksem kui 0,1 mikromeetrit. Lagunemisprotsess on äärmiselt pikk ja aeganõudev, see võib võtta kuni 1000 aastat. Seega, kui plastik satub meie ökosüsteemidesse, muutub see ohtlikuks ohuks ja väljakutseks, eriti kui me ei arvesta meie ümber elava uskumatu hulga elusloodusega, mida me otseselt mõjutame ja kahjustame, ning samuti elupaikadega, mis hävitatakse.

Joonis 3 – Allikas: theseacleaners.org – Mikroplastid inimese veres ja kopsudes: hädavajalikud teadusuuringud.

Joonis 4 – allikas: pureh2o.co.uk – Mikroplastide ajakohastamine: mõju tervisele ja hoiatused toidu ja vee kohta.