Alateema 2: Plastikreostuse mõju taimestikule

Enamik teadlasi kinnitab, et plastid ja mikroplastid on taimestiku jaoks suur probleem, sest need jõuavad pinnasesse ja veeallikatesse, mis viib pinnase all elavate liikide – nagu lestad, vastsed ja muud pisikesed olendid – vähenemiseni (mikroplastid mõjutavad negatiivselt mullafaunat, kuid stimuleerivad mikroobide tegevust: Teadmised välitingimustes läbiviidud mikroplasti lisamise katsest), vähem viljakas muld ja maa, kahjulike kemikaalide, nagu bisfenool A (BPA), vabanemine pinnasesse, mis häirib selgroogsete ja selgrootute hormoonsüsteeme ning muudab mulla koostist ja keemiat, ning lõpuks fotosünteesi võime takistamine. Teisest küljest kinnitab aga järjekindel osa teadlastest, et plastmassisaaste täpse mõju määramine pinnases on keeruline väljakutse, mida ei ole võimalik palja silmaga näha. Selles küsimuses on mõned autorid väitnud, et plastik ei pruugi olla taimedele nii kahjulik kui loomadele, sest muld on osakestest rikas ja taimed imavad mullast vaid seda, mida nad vajavad. Teisalt on uuringutes rõhutatud, et igasugune muutus mulla keemias põhjustab doominoefekti kogu mullast sõltuvale taimestikule, mõjutades seega negatiivselt taimestiku kasvu ja tootlikkust, mõjutades taimede ainevahetust ja suurendades põua võimalust.

Joonis 9 – Allikas: repurpose.global – Milline on plasti mõju metsades ja eluslooduses?

Lisaks sellele on mullas kasvav toit ning seda toitu tarbivad metsloomad ja inimesed tõenäolisemalt mikroplastiga saastunud. Greenpeace’i andmetel (3 igapäevast toitu, mis sisaldavad mikroplasti) on puuviljades, nagu õunad ja pirnid, keskmiselt vastavalt 195 500 ja 189 500 plastiosakest grammi kohta, samas kui köögiviljades, nagu brokoli ja porgandid, on keskmiselt üle 100 000 plastiosakese grammi kohta. Teised uuringud on näidanud, et üks halvimaid stsenaariume on see, kui plastik tungib ja imendub salati ja nisu taimejuurtesse, mida nii inimesed kui ka loomad väga palju tarbivad. Üllataval kombel leidsid Hongkongi tarbijanõukogu uuringud mikroplasti üle 90% 39-st proovi võetud soolamargist, mis olid pärit 21 riigist.

Joonis 10 – Allikas: plasticsoupfoundation.org – Uued uuringud: Microplastics found in Fruit and Veg.

Saksamaal läbi viidud uuring (An underestimated threat: Land-based pollution with microplastics) on näidanud, et plastide ja mikroplastide mõju pinnases, setetes ja vees avaldab ökosüsteemidele ja inimestele pikaajalist kahjulikku negatiivset mõju. Mikroplastid levivad pinnasesse ja vette tänu kanalisatsioonisüsteemidele ja reovee ärajuhtimisele ning eelkõige meie riietest (akrüül, nailon, spandex ja polüester) pärinevad plastkiud jäävad püsima sette, sest neid eraldub iga kord, kui me oma riideid peseme. Et seda teemat lähemalt uurida, tellis rõivafirma Patagonia 2016. aastal California Ülikoolist Santa Barbaras uuringu (Microfiber Masses Recovered from Conventional Machine Washing of New or Aged Garments), mille šokeeriv tulemus oli, et ühe pestava sünteetilise jope puhul eraldub keskkonda keskmiselt 1,7 grammi mikrokiudu.

Joonis 11 – Allikas: orbmedia.org – Invisibles. The Plastic Inside Us – https://orbmedia.org/the-invisibles

Selle tagajärjel jõuab plastik vette (sealhulgas kraanivette) ja põhjustab haigusi nii organismidele kui ka keskkonnale. Näiteks vihmaussid ehitavad oma koopad teisiti, kui pinnases on mikroplasti, mis mõjutab nende heaolu ja paljunemist.

Täpsemalt öeldes muudab plastik mulla koostist, suurendab vee aurustumist, mis kuivatab mulda, toob kaasa mürgiste elementide kogunemise ning mõjutab taimede juuri, mis takistab nende kasvu ja õitsemist.

Joonis 12 – Allikas: Shahid Iqbal, Jianchu Xu, Schaefer Douglas Allen, Sehroon Khan, Sadia Nadir, Muhammad Saleem Arif, Tahira Yasmeen, “Unraveling consequences of soil micro- and nano-plastic pollution on soil-plant system: Implications for nitrogen (N) cycling and soil microbial activity”, Chemosphere, Volume 260, 2020, 127578, ISSN 0045-6535, https://doi.org/10.1016/j.chemosphere.2020.127578.