English
Deutsch
Ελληνικά
Italiano
PolskiÜksus 3: Mikroplastide märgistamine
Plastiktarbimine ja selle mõju keskkonnale nõuavad kõigilt institutsioonidelt viivitamatuid meetmeid. Selles (sõna otseses mõttes) plastikmeres kujutavad mikroplastid endast suurt väljakutset.
Sigarettides, kosmeetikatoodetes ja rõivastes leiduvatel mikroplastidel on laastav mõju meredele ja ookeanidele ning seega ka taimestikule ja loomastikule. Ökomärgiseid antakse ainult rangetele kriteeriumidele vastavatele toodetele ja need on reguleeritud (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 66/2010 ELi ökomärgise kohta). Näiteks ei saa ELi ökomärgist omandada mikroplastiga loputuskosmeetikatooted ja ainult tooted, mis sisaldavad kõrgendatud osakaaluga ringlussevõetud plasti, saavad eespool mainitud Põhjamaade luikede ökomärgise (Ogunola, 2018).
Mikroplastivabad märgised edastavad aga teavet ettevõtete keskkonnateadlikkuse kohta ja jõustavad ideed poliitiliste ja eetiliste eelistuste edastamisest teadliku tarbimise kaudu (Misund, 2020). Kuigi keerulisi sertifitseerimissüsteeme võiks kasutada keskkonnastandardite riikidevaheliste vahenditena mitmete osalejate ja direktiivide orkestreerimise kaudu, ei ole sertifitseerimismärgised mikroplastikureostuse vältimiseks nii tõhusad kui ülevalt alla suunatud juhtimismeetodid, millega julgustatakse tarbijaid tasuma rohkem keskkonnasõbralike alternatiivide eest riiklike õigusraamistike kaudu (Misund, 2020).
Mikroplastidel on palju mõju nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele. ECHA (Euroopa Kemikaaliamet) on seetõttu mures nende rohkuse ja praeguse tavapärase kasutamise pärast maailma tootmisturul. Nende institutsionaalsete ekspertide arvates tuleb mikroplasti mitte ainult paremini märgistada (kasutades eelnevalt kirjeldatud tehnikaid ja suuniseid), vaid ka vähendada ja piirata selle kasutamist (ECHA, 2017 ).[1]
Euroopa Komisjon ja Euroopa riikide liikmed on juba heaks kiitnud ECHA aruandel ja komiteede ühisel arvamusel põhineva regulatiivse poliitika eelnõu. See ettepanek kiideti heaks 2023. aasta aprillis ning Euroopa Parlament ja nõukogu kontrollivad seda enne mis tahes piirangu vastuvõtmist. Loodetavasti ei ole mikroplastide märgistamine lähitulevikus üldse vajalik.