Peamine teema

Plast on sünteetiline materjal, mis on valmistatud fossiilsetest kütustest, näiteks naftast. Plastid koosnevad suurtest molekulidest, mida nimetatakse polümeerideks. Polümeerid tekivad paljude identsete väikeste osakeste (monomeeride) ühendamisel suureks ahelaks. See on esimene samm plastide tootmisprotsessis, mida nimetatakse polümerisatsiooniks. Materjali omaduste muutmiseks lisatakse tavaliselt veel keemilisi elemente, nagu vesinik, lämmastik või hapnik.

Plastik on üks mitmekülgsemaid materjale, mis on meile tänapäeval kättesaadav. Seda ei kasutata mitte ainult kõikvõimalike pakendite ja tarbekaupade säilitamiseks, vaid seda leidub ka toodetes, mida me igapäevaselt tarbime oma tööks ja eluks. Alates meie arvutitest kuni mööbli ja riieteni, mida me kanname, mõistame, et plast on asendamatu materjal. Alates 20. sajandi keskpaigast, mil plastik hakkas populaarsemaks muutuma, on selle ülemaailmne tootmine kasvanud 2 miljonilt tonnilt aastas 1950. aastal 460 miljoni tonnini 2019. aastal (vt joonis 1), mis vastab peaaegu 230-kordsele kasvule (Ritchie & Roser, 2018).

Joonis 1. Plasti tootmise kiirenev kasv alates 1950ndatest aastatest (allikas: Plastikatlas, 2019).

Euroopa Liidus toodetakse 2021. aasta statistika kohaselt umbes 15% plastist. Siiski on plastide tootmine ELis praegu langustrendis (Plastics Europe, 2022).

Põhjused, miks plasti kasutamine on muutunud nii laialt levinud, on muu hulgas selle vastupidavus, madal tootmiskulu ja kerge kaal. Siiski on plastiku pikaealisus üks selle suurimaid puudusi.

Euroopas kasutatakse plasti peamiselt pakenditööstuses (40%), millele järgnevad ehitus (20%), elektroonika (6%) ja põllumajandus (3%) (WU, 2021). Ülejäänud plasti leidub tarbekaupades, nagu kosmeetikatooted, ravimid ja vaba aja veetmiseks kasutatavad esemed (nt sporditooted). Plastide kasutamine kosmeetikatööstuses on märkimisväärselt problemaatiline, kuna mikroskopeeritud täpikesed, mida nimetatakse ka mikro- või nanoplastideks, satuvad inimkehasse (Euroopa Parlament, 2023).

5 R-i – Refuse, Reduce, Reuse, Recycle ja Rot – on põhimõte, mis võib viia inimesi säästva tarbimise ja jäätmekäitluse tavade poole. Selle põhimõtte eesmärk on vähendada tekkivate jäätmete hulka ja julgustada inimesi oma tarbimisharjumusi tähelepanelikumalt jälgima.

1. Tagasivõtmine: julgustab inimesi loobuma tarbetute toodete ja pakendite, näiteks kilekottide või ühekordselt kasutatavate esemete kasutamisest.
2. Vähendada: rõhutab, kui oluline on tarbida vähem. Tarbimist vähendades saame vähendada nõudlust toodete järele, mis võib kaasa tuua jäätmetekke vähenemise.
3. Korduvkasutamine: see tähendab toodete eluea pikendamist. Esemete korduvkasutamisega saame vähendada vajadust osta uusi esemeid, mis säästab ressursse ja hoiab ära jäätmete tekkimise.
4. Ringlussevõtt: on jäätmekäitlusmeetod, mis hõlmab materjalide töötlemist uute toodete valmistamiseks. Siiski on oluline märkida, et ringlussevõtt ei ole täiuslik lahendus ja enne ringlussevõtule tuginemist on oluline seada prioriteediks teised R-d.
5. Mädanemine: viitab kompostimisele. Orgaanilisi jäätmeid, näiteks toidujäätmeid, saab kompostida ja muuta need toitevaks mullaks, mida saab kasutada aianduses.

Järgides neid viit põhimõtet selles järjekorras, s.t “prügikast” esimese võimalusena ja “mädanemine” viimase võimalusena, saavad üksikisikud oluliselt vähendada oma ökoloogilist jalajälge ja aidata kaasa jätkusuutlikuma tuleviku saavutamisele (Reketat, 2021). Mõnes klassifikatsioonis viitab 5^th “R” “Rethink” või “Repair”, mitte “Rot”.